Teatmeteosed ütlevad, et massaaž on keha või selle osade mehaaniline mõjutamine käte, instrumentide või aparaatide abil. Masseerimisel mõjutatakse nahas, lihastes, kõõlustes, liigesekihnudes, veresoontes ja ka siseelundites paiknevaid närvilõpmeid, kus mehaanilise ärrituse energia muundatakse elektrilisteks närviimplussideks, mis suunduvad ajusse. Viimase vahendusel sugenevad muutused nii närvitalitluses, kui ainevahetuses.

Tänu massaažile laienevad naha veresooned ja tugevneb kohalik vereringe. Seda soodustavad mehaanilise ärrituse tulemusena nahas moodustuvad bioloogiliselt aktiivsed ained, mis omakorda laiendavad veresooni. Kõige selle tulemusena paraneb naha ja selles paiknevate näärmete ning soonte toitumine. Siseelundeist pärineva soojema vere voolamine keha pindmistesse veresoontesse põhjustab naha temperatuuri paikset kõrgenemist masseeritavas piirkonnas – nahk soojeneb 0.5° võrra.

Masseerimise mõjul suureneb lihastes avatud, st. talitlevate verekapillaaride arv 5-10 korda, mis tähendab lihaste paremat varustamist hapniku ja toitainetega. Massaaž noramliseerib vere- ja lümfisoonte toonust. Lihaste pingsus, elestsus, jõud ja töövõime suurenevad. Masseeritavas nahas ja lihastes laienenud kapillaaride täitumine verega kutsub reflektoorselt esile veresoonte tühjenemise teistes kehaosades või –piirkondades. Et masseerimine kiirendab sel teel vere liikumist, hõlbustab ta ka südame tegevust.

Masseerimise tulemusena paraneb vereringe ka liigestes ja neid ümbritsevates kudedes. Liigesed omandavad suurema liikuvuse. Massaaž on sageli tõhus vahend venituste ja nihestuste tagajärgede kõrvaldamisel. Massaaživõtted tugevdavad liigesekihnu ja sidemeid.