Massaazi ajalugu kandub iidsetesse aegadesse.Sõna «massaaz» tuleneb kreeka keelest ja tähendab -mudimist,maseerimist,silitust.Massaaz kui ravimeetod võeti kasutusele juba kolmandal aastatuhandel e.m.a. Hiinas,siis Jaapanis,Indias,Kreekas,Roomas.Kirjutised massaazist ilmusid ka Araabias.Sajandite sügavusest on meieni jõudnud kirjeldused punktmassaazist,vajutusmeetoditest tähtsatesse punktidesse inimkehal.
Euroopas keskajal ei tegeletud massaaziga,kuna kardeti inkvisitsiooni tagakiusamist.Alles taassünni ajastul tekkis huvi massaazi ja keha,kui kultuuri vastu.
Esimene inimene,kes hakkas tõsiselt uurima ja tegelema massaaziga,keha liikumise mõjuga nii füüsiliselt kui vaimselt,oli Rootsi arst Pehr Henrik Ling,sündinud 1776 aastal.
Vaimuliku poeg,Henrik Ling valmistus astuma isa jälgedes.Peale Uppsala ülikooli lõpetamist sõitis ta Euroopasse.Teekonnal haigestus Ling kõigi kirjelduste järgi reumasse.Ta ravis end paljude kuulsate tohtrite juures,kuid tulemusteta.Koppenhaagenis tutvus ta kahe prantsuse emigrandiga ja võttis nendelt vehklemistunde.Vehklemine tõi leevendust Lingi reumavaludele ja peale tervenemist hakkas uurima kehakultuuri aluseid.Igakülgselt haris end anatoomias ja füsioloogias,andis välja kehakultuuri õpiku.
Hiljem suure töö tulemusena õnnestus Lingil avada Stokholmis Kuninglik Kehakultuuri Instituut.See õppekeskus püsib tänini.Iga päev kogunevad selle maja seinte vahele ravi vajavad haiged,pedagoogilist võimlemist harjutavad lapsed,õpetajad ja õpilased teadmiste andmiseks ja saamiseks.
Kui Ling töötas põhiliselt liikumisteooriaga,siis teadmised massaazi valdkonnas tõi meile ligemale doktor Metsgeru Saksamaalt.Oma eduka tööga haigete ravimisel pani ta endast rääkima terve Euroopa.Tema õpetusi järgisid paljud silmapaistvad õpetlased ,arstid ja filosoofid.
Viimase 30 aasta jooksul on ravi massaazi abil saavutanud kindla positsiooni meditsiini maailmas.Sellega tegelevad kuulsad ja auväärsed arstid Saksamaal,Prantsusmaal,Inglismaal,Ameerikas ja pajused teistes riikides.
Keha ja hing tuleb hoida alati tasakaalus, siis on elu täisväärtuslik. Massaaž on ainus, mis teeb seda üheaegselt. Ja aja võit on ka raha võit. Massaaž vallandab meie kehas ja hinges hulgaliselt õnnehormoone, siis paraneb elukvaliteet ja töövõime. Füüsiliselt parandab massaaž verevarustust, lümfiliikumist, tõstab lihaste toonust, hoogustab siseelundite talitust. Trauma- või haigusjärgselt on massaaž lausa asendamatu.
Massaaz on delikaatne suhe kliendi ja terapeudi vahel, kus klient eeldab saavutada nii füüsilist kui psüühilist rahulolu lootes, et mõistetakse tema keha vajadusi, ei tehta asjatult haiget ning lahendatakse hoolivalt ja kindlakäeliselt tekkinud probleemid.
Käed on meie tunnete saadikud. See, mida nad üle annavad või vastu võtavad, võib meile tunduda maagilisena, kuid sellel on soliidne füsioloogiline baas ja see jätab meie kehaskeemi tõepoolest märgi maha.
Põhja-Carolina Durhami Duke´i ülikooli uurijad Field ja Schanberg on põhjalikult uurides puudutuste keemiat leidnud, et massaažid vähendavad stressihormooni kortisooli eritumist ja tugevdavad immuunsüsteemi; stimuleerivad uitnärvi vegetatiivset funktsiooni - südamelöögid, hingamine, vererõhk stabiliseeruvad; vabanenud hormoonid, nagu insuliin, suudavad toitu paremini lõhustada. Küpsemisprotsessidest annab tunnistust ennekõike suurenenud adrenaliini- ja noradrenaliinihulk, näiteks kopsudes ja sümpaatilises närvisüsteemis, mis reguleerib autonoomselt määrava tähtsusega elulisi funktsioone.
Puudutuste tajumine on inimese esimene aisting. 5-10, aga võibolla ka 20 miljonit sensorit - keegi ei ole neid senini kokku lugenud - teevad meie kehast tundliku kesta. Nagu kõrgtehnoloogiline kosmoseskafander, registreerib see piki meie välispiiri toimuvad kontaktid ning annab meile teada kas miski on kuum, külm, terav, nüri, sile, pehme, valus jne.
