Kandes kitsaid,kõrge kontsaga kingi deformeerub naise jalg,ilmnevad defektid ja on võimalik naha pindmise kihi jääv kahjustus.Mida nõuab elegantne ja kerge kõnnak kõrgetel kontsadel teab vaid naine ise.

Milline naine ei unistaks siledatest ja siidpehmetest jalataldadest? Kasutame selle saavutamiseks erinevaid kannakive ja jalaharjasid.Kuid kuiv ja rabe nahakiht tuleb ikka ja jälle tagasi.Siin ei aita ka kõige parem kreem.Tähtsaim ülesanne-aurutada ja leotada jalatalda nii,et saaks maksimaalselt puhastada nahapinda jalatallal ilma,et vigastaks sügavamaid nahakihte.Seda on võimalik saavutada,tehes seebivanne,aga samuti kasutades söögi-või meresoola.On olemas ka erinevaid jalakoorimiskreeme.Peale jalataldade töötlemist on soovitav määrida neid oliiviõliga.

Lõhed kandadel teevad piinarikast valu.See on märk äärmiselt kuivast nahast,eriti talveperioodidel.Väiksemad lõhed on kõrvaldatavad rasvarikaste kreemidega,soovitav on kasutada naturaalseid kreeme,mis sisaldavad antibiootikume.Antibiootik ei lase bakteritel tungida naha sügavamatesse kihtidesse.

Üheks suurimaks probleemiks on jalgade seenhaigused.Seenhaigus on kõikjal maailmas levinud probleem, hinnanguliselt esineb seda umbes kolmandikul elanikkonnast. Üheks suuremaks riskigrupiks on sportlikud inimesed, kuna seenhaigus levib sageli üldkasutatavate dusiruumide, saunade, ujulate jms põrandatel. Nakatumine toimub haige inimese taldadelt ja küüntelt eraldunud mikroskoopiliste osakeste kaudu, mis sisaldavad seeneniidistiku elemente.Seenhaiguse esmasteks tundemärkideks on ketendus, punetus ja naha lõhenemine labajalgadel. Sageli alahinnatakse haiguse tõsidust ning nähakse selles vaid esteetilist probleemi, mis ei vaja ravi. Tegemist on levinud valearusaamaga, kuna seenhaigus ei parane ilma ravita ja võib levida ka teistele kehaosadele või areneda edasi raskekujulisemaks haiguseks, näiteks küüneseeneks. Samuti on haigusel oht muutuda krooniliseks või tüsistuda roospõletikuna.

Kuid sellega naiste kannatused veel ei lõpe... Niinimetatud «muhud» suure varba peal ehk hallux valgust(eesti keeles suure varba põhiliigese moondumine) esinevad kõige sagedamini naistel vanuses 45-55 eluaastal.

Palju muret tekitavad ka konnasilmad.

Mis neid põhjustab?

Konnasilmade suurimaks vaenlaseks on pigistavad ja hõõruvad jalanõud, aga ka liigne higistamine ja sokid. Võib juhtuda, et king on paras, aga sokk hõõrub.

Enneta!

Poes jalatseid valides osta ära need, mis on parajad ega pigista. Pese jalgu korralikult iga päev ja tee neile regulaarselt kodust pediküüri. Pediküüri üks osa võiks alati olla jalgade küürimine pimsskivi või kosmeetilise raspliga. Kasuta pehmeid sokke, mille õmblused ei ärrita jalga.

Kuidas ravida?

Kindlasti ei tohi konnasilma niisama omal käel noaga või kääridega eemaldama hakata. Kui rahvatarkus ei aita, küsi apteekrilt nõu, sest konnasilmade vastu pakutakse nii plaastreid kui ka vedelikke. Raviga alusta kohe, kui konnasilma märkad, enne kui see muutub põletikuliseks. Spetsiaalsed vedelikud on väga tugeva toimega, ole nendega ettevaatlik ja kasuta vahendit vaid konnasilma peal.

Mida ütleb rahvatarkus?

Konnasilma vastu soovitatakse erinevaid mähiseid, millest kõige lihtsam on asetada jalale värske sibula lõik ja see marliga kinni siduda. Samuti sobivad lina, aaloe, mädarõigas, vereurmarohi, raudnõges jms. Katsetada võib ka taruvaiguga. Leota jalga kuumas vees ja aseta konnasilmale kuumutatud tükk taruvaiku. Seo konnasilma koht marliga viieks päevaks. Pärast sideme eemaldamist eralda konnasilm mehaaniliselt.